Vabal tunnil

"Arvad jah," muigas Joshua kavalalt.

"Ei arva. Tean," sõnas Miseria kindlalt, pilk taas Joshua'le ekslemas.

"Sa ei saa seda teada. Sa ei tea, milleks ma võimeline olen," vastas Joshua kavalalt.

"Jah, aga ma tean, et mustlannad on sinu jaoks sama paeluvad nagu iga teisegi sureliku jaoks," muigas Miseria.

"Äkki ma vihkan sind hoopis," muigas Josh, "Endiselt on kahtluse all, kus mu mobiil on." Nooruki pilk oli taas kinnitunud naise silmadele.

"Viha on kirglik emotsioon," sõnas Miseria samuti mehe silmadesse vaadates. "Sinu toas, kapi peal."

Joshua pidas targemaks sellele mitte vastata. Mustlanna võis ka väga kaval olla, kui ta seda ainult soovis.

Miseria huuled kaardusid taas muigeks, kui ta vaikimist alla andmise märgina võttis.

"Nii et ühel või teisel juhul, mul on sinu vastu kirglikud tunded," muigas Joshua kavalalt.

"Kuidas saakski mitte olla," sõnas Miseria enesekindlalt, pöörates end rohkem mehe poole.

"Tõesti, kuidas saakski teisiti olla," muigas Josh.

Miseria naeris kergelt, vangutades endamisi pead. Mehi oli ikka nii kerge lõksu püüda..

Joshua toetas oma kukla pingi seljatoele ja sulges silmad. Päike lõõmas endiselt kõrgel taevas.

Miseria muigas taas ja toetas käe pingi seljatoele, jäädes meest silmitsema. Tuli tõdeda, et ta oli üpriski kuum..

Joshua mõtiskles segamatult omi mõtteid. Huvitav, kuidas siin koolis ülejäänud inimesed on. Kuidas õpetamine välja näeb. Kas tal on palju tunde selle mustlannaga koos. Miski neiu juures paelus teda kohutavalt.

Ka Miseria oli oma mõttemaailma sulgunud, pilk siiski mehele kinnitatud. Kui kõik kutid siin koolis nii kenad olid, siis oli õppimine küll raskendatud tegevus.. Ja kuigi Missy oli tulihingeline valge maagia pooldaja, võlus teda mehe juures just see tumedam pool. Mnjaa.. keelatud vili.

Joshua hingas sügavalt sisse ja puhus õhku välja. Ehk teeks veel ühe suitsu.

Miseria muigas kergelt mehe tegevuse üle. "Aju kärvab hapnikupuuduses?" tögas naine.

"Jah," muigas Joshua, kuid ei avanud silmi, tema muje laienes. Huvitav kui pehme on Miseria nahk. Kas ta pulss kiireneb, kui Joshua teda puudutab. Kas ta hingamine muutub katkendlikuks, kui noormees suudleb tema rindu.

"Tean, mida sa tunned," muigas Miseria. Kahjuks polnud temal luksust sügavaid hingetõmbeid teha - korsett andis niisamagi endast tugevalt märku.

Joshua avas oma silmad ja automaatselt viis pilgu neiu rindadele ning alles siis silmadele.

Miseria turtsatas vaikselt, märgates mehe pilku. Lõbusa muigega suunas ta enda silmad mujale.. Mehed.

"Sa korsetti veel enam ei saa pingule tõmmata?" küsis Josh muigega.

"Arvatavasti saaks, kui ma hapnikuta elama õpiks," muigas ka Miseria. Pealegi polnud tal endal kuigi mugav korsetti selga panna.

"Ma võin sul selle koomale tõmmata," muigas Joshua kavalalt.