Vabal tunnil

Josh naeris vaikselt, küll see oli alles lõbus. Samas noomis ta end mõtteis, polnud ju nii raske oma nime avalikustada.

"See pole üldse naljakas," mainis Miseria pilku mehele viies. Sellise tempo juures ei saanud ta vist ealeski mehe võimet teada. Samas huvitas see naist enim.

"Olgu. Ma ei kiusa sind enam. Joshua Karayan on minu nimi. Perekonnanime sa vist ei taha," vastas nooruk muiates. "Ja Sina oled täitsa naljakas," märkis noormees. Sest nii oli. Tüdruk oli vägagi naljakas oma peaaegu mossitamisega.

Miseria tõmbus vaevumärgatavalt eemale, suutes end siiski enne kokku võtta, kui ta teise pingi otsa kihutanud oleks. "Karayan," kordas neid skeptiliselt silmi pilutades. "Must maagia?"

"Eee..." venitas Josh. No ta vanemad harrastasid ka seda eksole, aga ta ise väga tumedate jõudude poole ei kiskunud. Samas temas nähti selles suhtes jällegi potensiaali. "No mitte tegelikult," sõnas Josh ja tõmbas sõrmedega läbi oma juuste. "Aga kui see sind mind kartma paneb - jah," muigas noormees nüüd oma kavalat mujet.

"Looda edasi," sõnas Miseria silmi pööritades, istudes uuesti korralikult pingile. Ja võibolla natukene mehele lähemale.. aga ainult natuke. "Mitte tegelikult? Ehk siis vahel kui keegi kopa ette viskab, paned nõiduse peale, aga muidu oled hea poiss?"

"No jah," muigas Josh. Ta poleks saanud seda nagunii kuidagi seletada või mis.

"See teeb sinust halva nõia. Must maagia on keelatud," sõnas Miseria kindlalt. Vähemalt teda oli nii kasvatatud. Kuigi keelatud vili oli magus ja tume pool naise jaoks paeluv.

"Ah või nii," muigas Joshua kavalalt. "Ma ei ütleks, et mu elukvaliteet kuidagi halvem oleks, sest mu vanemad mulle sellise nime panid," lausus nooruk kavalalt. Tegelikult valdas ta musta maagiat ka mingil määral.

"Sa ei lükanud tagasi fakti, et sa musta maagiat harrastad," sõnas Miseria pilku mehele viies. Need kuradi lummavad silmad.. Pilku mujale viia oli juba märksa raskem.

"Aga samas ma ka ei kinnitanud seda," märkis nooruk. Tema silmad olid kinnitunud neiu omadele. Mis kõik küll peitus nende taga.

"Ja nii sa kõigudki hea ja halva piiril, suutmata.. või tahtmata poolt valida," lausus Miseria õrna naeratusega, hoides silmi kindlalt Joshua omadel.

"Ei kinnita, ega lükka tagasi," vastas Karayan advokaadilikult. Ta puuris sügavale neiu silmadesse.

"Kes sind tumedal poolel ootamas on? Keegi.. Seal on kõik enese eest väljas," lausus Miseria lähemale nõjatudes. "Aga heade poolel.." jätkas naine õrna muigega. "Seal on puhas paradiis."

Joshua kallutas oma pea pisut viltu ja keeras end rohkem tüdruku poole. "Kes mind heade poolel ootab?" küsis ta kavalalt muiates. Näol peaaegu saatanlik ilme.

"Eks tule ja uuri välja," sõnas Miseria õrritava muigega veelgi lähemale nihkudes.

"Mulle näib, et sa tuled ise mu juurde," muigas Josh. Ta jälgis tüdruku liigutusi ja lähemale nihkumist. Kõva hea maagia ka, niipea, kui kuskil keegi tumedate jõududega ka läbi saab, on head kohe pahade poole üle jooksmas. Keelatud vili on magus.

Miseria naeris kergelt ja tõmbus taas eemale, istudes uuesti korralikult oma kohale. "Keegi peab ju sulle piirile vastu ka tulema.. Mine tea, äkki eksid ära."

"Oh usu mind, kui mul siht on ees, siis ma ei eksi," muigas Josh kavalalt.

"Ja mis su sihiks siis on?" uuris Miseria paremat kulmu pisut kergitades.

OT: kulmu*

"Mul veel pole seda," sõnas Josh. "Sa ei suutnud mind kohe kuidagi praegu veenda, et heade poolel paradiis on," sõnas noormees veendunult.

"Praegu jah," kordas Missy muiates. "Eks sa ise tead, millest ilma jääd."

Joshua vaatas tütarlast oma endise muigega. "Sa võid mulle Josh öelda," sõnas noormees ja lisas, "Kui mina sinu hüüdnime teada saan."

"Joshua sobib küll," lausus Miseria õrna muigega, viies pilgu tagasi mehele.

"Misery? Pain? Agony?" pakkus Josh erinevaid hüüdnime võimalusi neiu nimest. "Tears? Sadness?" ta ei kavatsenudki alla anda.