Vabal tunnil

"Huumorisoonega sind küll õnnistatud pole," sõnas neid silmi pööritades.

"Mind pole millegagi õnnistatud. Ma olen pimeduse poolelt, mäletad?" muigas Joshua ja silmitses naist tähelepanelikult.

"Minu mäletamist mööda ei võtnud sa seda omaks ega lükanud ka tagasi, mis jätab su endiselt piirile kõikuma," muigas Miseria. "Kasutu vabandus."

"Mustlannad pidid kuumad olema. Või sa pole päris mustlanna, sulle lihtsalt meeldib su kostüüm äkki?" muigas Joshua. Tema mujet ei saanud vist miski huulilt pühkida.

"Päris otsene flirt," muigas Miseria, kuid noogutas siis. "Täisvereline romi," sõnas neid uhkusenoodiga hääles.

"Okou," teeskles Josh ettevaatlikust ja katsus oma taskud läbi, et kas asjad on ikka alles. "Näe, ongi mobiil kadunud," lausus ta pahaselt ja vaatas tüdrukut.

"Ma pole vargad," sõnas Miseria ägestudes, pöörates pilgu tagasi enda ette. naise silmad lausa pildusid sädemeid ning ta huuled olid peenikeseks kriipsuks kokku pigistatud.

Joshua muigas: "ma ilmselt unustasin selle oma tuppa. Aga mu käe järgi tulevikku oskad ennustada?" Noormehe silmad puurisid neidu. Aina enam ja enam õppis ta teda tunnetama. Tüdruk oli väga uhke oma päritolu üle ja Karayan austas seda. Ka temale oli oluline, et inimesed teaks, et ta kelt on ja austaksid seda.

Miseria viis endiselt pahase pilgu mehele, kuid leebus siis pisut, haarates Joshua vasaku käe. Käe pealt lugemine oli tema jaoks sama tavapärane nagu hommikune hambapesu. Arvatavasti sellepärast, et ta vanaema teenis kätelt ennustamisega raha. Kuid Miseria eelistas rohkem inimese minevikku vaadata. Esimese asjana püüdis ta pilku katkenud elujoon ning naine kortsutas kergelt kulmi.

"Noh, lähen tulevikus pahade poolele üle?" küsis Joshua kavalalt muiates, kui nägi naist kulmu kortsutamas. Oli kohe päris huvitav teada, mida see mustlanna välja mõtleb.

"Sul on südamega probleeme olnud," sõnas Miseria katkenud kohale viidates. "Ma pakuks, et sa olid kuskil kaheksane."

Joshua tõsines väga kiiresti ja tõmbas oma käe ära. Ta põrnitses pikalt vaikides enda ette, enne kui ütles: "üheksa olin." Kaval muje tema näolt oli kadunud ja ta ei tõstnud pilku maalt.

"Peaaegu," sõnas Miseria pisut võiduka muigega, silmitsedes meest. Kuna joon katkes täielikult, eeldas naine, et tegu oli üpris tõsise juhtumiga.

Joshua vaikis, ta ei kavatsenudki enam midagi öelda. Tal polnudki enam midagi öelda. Tobe mustlanna, oma tobedate mustlas trikkidega.

Miseria ohkas vaikselt ja haaras uuesti õrnalt mehe käe, silmitsedes erinevaid jooni hetkeks. Vähemalt edasi suundus elujoon tugevalt.. Missy vedas sõrmega mööda südamejoont, naeratades õrnalt. "Tundub, et nüüd on su süda paranenud ja valmis armastuseks."

Joshua viis pilgu tüdrukule, see polnud enam kaval. "Vaata ette, panen sulle veel needuse peale," lausus ta ja põrnitses siis taas enda ette.

"Lase käia," sõnas Miseria mehe käest lahti lastes, tõmbudes taas eemale. Viimane kord, kui ta midagi parandada püüab..

Niimoodi natuke aega põrnitsenud Joshua leebus. "Ma oleks surnud. Mu vanemad päästsid mu musta maagijaga, sest hea oli liiga nõrk," ta viis oma pilgu taas tüdrukule ja see polnud enam nii vihane. "Mulle ei meeldi, kui inimesed seda teavad. Eriti inimesed, keda ma äsja kohanud olen," lisas ta selgitavalt sinna juurde. Miski temas ei tahtnud neiuga tülli minna. Nii või naa oli targem mustlastega hästi läbi saada. Pealegi, tüdruk oli kuum tükk.

"Mustlaste eest ei jää miski saladuseks," sõnas Miseria kergel toonil. Nii oli see alati olnud. "Ja valge maagia pole nõrk.. Seda on raskem kasutada," protestis neid pilku mehele viies. "Su vanemad läksid kergema vastupanu teed."

"Mind ausaltöeldes ei huvita. Mind huvitab vaid see, et ma olen elus," lausus Joshua, sest teda tõepoolest ei huvitanud, kas hea maagia oli nõrk või olid tema vanemad nõrgad. Must maagia ta päästis ja selles osas oli ta mustale maagiale tänulik.

"Sinus on nii palju potentsiaali.." sõnas Miseria mõtlikult. "Mis su võime on?" küsis ta äkitselt.

"Ma suudan oma pilguga inimestes piinu tekitada," lausus Karayan kavalalt. Ta oli selle üle uhke, aga mitte nii uhke, kui selle üle, et tema element tuli oli.

"Kui vaid pilgud võiksid tappa.." sõnas Miseria endamisi, muie taas huulil. "Tore teada.. Ma siis ei hoia sinuga kaua silmsidet."

"See juhtub vaid siis, kui ma seda tahan ja ma ei pea selleks sulle silma vaatama. Piisab sellest, et ma sind näen," selgitas Joshua.

"Sa ei teeks mulle nagunii haiget," nentis Miseria lõpuks. "Ma olen selleks liiga võluv."