Hommikul.

Lolita My sammus tasasel sammul söögiletini. Ta oli just eelmine õhtu saabunud ja väga tagasihoidlik. Myl jäi suu lahti kui ta toiduvalikut nägi- erinevad salatid, igasugused supid ja pudrud, liha... . Joogivalik oli veel suurem kui see võimalik oli. Ta otsustas lihtsa salati ja jäätee kasuks. Tütarlapsel oli väga hea meel ka kõrte pärast. Mõnikord mõtles ta endast kui kõrte fanaatikust.
Koos kandikuga sammus ta laua juurde, kus erinevalt teistest laudadest istus ainult üks inimene. "Kas ma siia võin istuda?" küsis Lolita vaiksel häälel.

Lolita naeratas tagasihoidlikult ja istus siis kiiruga teisele poole lauda. Laud ei olnud väga suur. Maksimaalselt neljale inimesele.
"Minu nimi on Elizabeth, aga võite ka Bess öelda," Lo tõstis oma pea ja tutvustas ka end: "Ma olen Lolita My, aga võite mind kutsuda kas Lolita või My'ks," Ta sutskas kahvli pisikesse kirsstomatisse ja siis pistis selle suhu. "Kas te oletegi see tüdruk kellega ma tuba jagan?" küsis My.

Sorry Anna

"Olgu, kuidas sulle toit maitseb?" Lolita itsitas natuke ja jõi jääteed kohe peale, mis kohe kindlasti pidi talle kurku minema. Ta pilgutas ja ootas kuni see tobe lämbumistunne üle läheb ja julges siis oma suu avada ainult et köhima hakata. "Ma vihkan kui see juhtub..." pobises ta rohkem endale kui kellegile teisele ja vaatas uuesti Bessi.

"Jah, mul juhtub seda alatihti. Aga toit on väga maitsev, kuigi enda kasvatatud omade vastu ei saa," peale seda võttis ta, seekord ettevaatlikumalt, viimase lonksu teed.

"Nüüd olen ma küll täis." ohkas Lola ja patsutas enda pisikest kõhtu. "Kas sa tahad et ma su ära ootaksin?"

"Ma ei tea. Mõtlesin lugema minna," tüdruk naeratas. "Aga mida sina mõtlesid teha?" küsis Lola samal ajal kui ta väikest salatikahvlit kahe näpu vahel keerutas ja seda tungival pilgul uuris.

Miseria astus sööklasse, suundudes otse leti juurde. Naine tekitas igal sammul heli kuna tal olid randmete ümber kümned sarnase disainiga käevõrud ning ka vöö küljes kõlisevad helmed. Pikk tumepunast tooni seelik keerles Missy jalgade ümber ning must korsett oli endiselt omal kohal. Seekord polnud ta alla pannud mingit pluusi kuna väljas oli piisavalt soe. Hetke mõelnud, otsustas naine värske salati ja viljakohvi kasuks. Toidu kätte saanud, heitis ta alles nüüd pilgu sööklale ja suundus siis ühe laua suunas, kus pisut vähem rahvast oli. "Võib liituda?" küsis ta viisaka naeratusega laua juures seisma jäädes. Tundus, et seltskond oligi juba lõpetamas.

Kui Lola kuulis kedagi enda kõrval ta ehmus ja pillas ta kahvli käest ning punastas oma kohmakuse üle. Ta tõstis selle uuesti üles " Vabandust! Jaa, ma arvan küll," ta naeratas "Kuigi me just lõpetame. Ma olen Lolita My, te võite mind kutsuda Lolitaks või Myks." Lolita oli öelnud täpselt samad sõnad ka bessile.